Sall "Rahvuslik"

 

Viimaks olen jõudnud järjega sinnamaale, et juba sügisel valminud sall sai venitatud ja ka pildistatud. Ning nüüd ka blogisse. Salli "Rahvuslik" mustri autor on Helga Rüütli ja see on inspireeritud Eesti rahvarõivaste käisetikanditest. Materjal peenvillane naturaalvalge haapsalu salli lõng ikka veel Liina Langilt saadud lõngapoolilt. Salli mõõtudeks 165x56 cm.

Lumega värvitud lõng

 

Proovisin siis ka ära lumega lõnga värvimise. Lõngavärvid Abakhanist, lumi rõdult.  Täitsa põnev ja ka tulemustega võib rahule jääda. Esimesel korral panin liiga palju lund, sulamine võttis aega peaaegu päeva ja värvivett tuli lõngadele liiga palju, järgmistel kordadel olin juba lumega kokkuhoidlikum. Lõpptulemus oli igal korral täiesti üllatav,  kollane värv mida on lisatud igal värvimisel kadus täielikult, domineerima jäid ikka tugevamad/tumedamad toonid. Rohkem vist praegu ei katseta, tuleb kuduma hakata.

Muhu sõrmkindad

Uue aasta esimene päev läks kudumise tähe all. Valmis said Muhu kiisudega sõrmkindad Saara kudumiskomplekt. Varras 1,25. Pole vist varem nii peenikestega kudunudki. Aga väga mõnus on, kui kõik vajaminev - lõng, vardad, juhend ühe komplektina olemas. Jääb üle vaid kududa. 

 

Häädemeeste kirjas järjehoidjad

 

Ühest toredast mõttest võib sündida miskit imelist. Saades inspiratsiooni kevadel valminud Meie Loeme lugemisväljakutse tarbeks valminud kirivöö järjehoidjatest, telliti seekord järjehoidjad nii Häädemeeste vöökirjaga kui ka tekstiga "Mõttel on jõud". Nii pika teksti kudumine päris laiale vöö keskosale osutus ülejõu käivaks ja sai tehtud lausa kaks jagu järjehoidjaid. Ääremuster on mõlematel sama, kuid tekstiga järjehoidjate keskosa on kitsam, ka punase toon on järjehoidjatel erinev. Materjaliks Saara 6/2 vöölõng, lõimeks pleegitamata linane.  Aega võttis rohkem kui plaanitud, aga lõpptulemusega võib rahule jääda.

Halliste kirivöö

Halliste kirivöö. Mingit otsest seost asukohaga pole, valik sai tehtud puhtalt visuaalse meeldimise järgi. Ehk aitas kaasa ka see, et see vöö tõusis esile oma pisut teistsuguse värvilahenduse poolest. 

Vöö kootud Saara kolmekordsest vöölõngast. Pikkust 305 cm + mõlemas otsas 6 cm narmad. Vöö laius 3,5 cm. 

Päris rahule vööga ei jäänud. Mingil põhjusel hakkas keskel paari mustrikorra ulatuses linane lõim pisut kiskuma (näha kolmandal pildil). Aga iga järgmise tegemise juures jälle pisut targem. 

 

Paistu pitskindad

 

Ma ei jõua kuidagi oma tehtud töid pildistada ja blogisse üles panna. Juba juulis valminud kindad said alles täna hommikul kiirelt pildistatud.  Aga järge on ootamas valminud Halliste kirivöö, raamimist vajav pitssall, peale selle veel keraamika, mida mingite kummaliste intervallidega proovin pildistada, aga mis pole kordagi postituseni jõudnud. Ja neid asju on veel. 

Siin siis Saara kudumiskomplektist Paistu pitskindad. Kootud 1,25 vardaga, 12/2 lõngaga. Päris ideaalsed ei tulnud. Üks kinnas on teisest 2 mm suurem. Kui esimest proovisin väga tihedalt kududa, siis teise ajaks vajus kude ikka pisut pehmemaks. Aga see erinevus on märgata üksnes siis kui kindad vastastikku panna, käes ei paista erinevus välja. 

Kiidan väga kudumiskomplekti- kõik vajaminev on olemas, juhised selged ja arusaadavad ka minusugusele kindavõhikule. 

Kihelkonna sõrmikud

Sellisel suvel nagu tänavune on olnud, ei tee paha kui soojad sõrmikud hommikul igaksjuhuks kaasa haarata on :)

Nii uskumatu kui see pole- ma ei ole senini kindaid kudunud. Kunagi põhikooli ajal kootud naljakad rohelise kalasabamustrilised labakindad ei lähe arvesse, sest need said tänu kahevärvilisele koele  nii kitsad, et kätte ei mahtunud. Kõike muud palun väga- sokid, sallid, rätikud, kampsunid, aga mitte ainult kindaid. 
Kui kevadel tänu Pelgulinna Peenvillaste algatusele siiski Saarast Kihelkonna kinnaste  kudumiskomplekt tellitud sai, venitasin kudumise alustamisega ikka päris pikalt. Sõrmkindad tundusid nii keerulised teha.  Aga tehtud nad said ja polnudki midagi kaelamurdvat. Anu Pingi koostatud juhend komplekti juures oli super hästi kirjutatud. Ainus küsimus tekkis sõrmede nimetuste juures. Seal on vist miskit natukene nihu läinud, sest nimetissõrm peaks olema ikka pöidlast järgmine, mitte väikese sõrme kõrval. Ja kuna tean, et mu kudumistihedus pole kõige parem, kasutasin igaksjuhuks nr 1,25 vardaid (komplektis nr.1,5 vardad).  Aga muus osas super võimalus - komplektis kaasas lõngad, vardad, juhend. Jääb üle ainult kududa.
 Miks Kihelkonna? Esiteks tundus ühevärviliselt kudumine turvalisem ja teiseks oli ema Kihelkonnast pärit. Ja see väljakutse tundus nii äge, et praegu on varrastel juba järgmised sõrmikud.
Pildid tehtud jaanipäeval Aegviidus.