Sellisel suvel nagu tänavune on olnud, ei tee paha kui soojad sõrmikud hommikul igaksjuhuks kaasa haarata on :)
Nii uskumatu kui see pole- ma ei ole senini kindaid kudunud. Kunagi põhikooli ajal kootud naljakad rohelise kalasabamustrilised labakindad ei lähe arvesse, sest need said tänu kahevärvilisele koele nii kitsad, et kätte ei mahtunud. Kõike muud palun väga- sokid, sallid, rätikud, kampsunid, aga mitte ainult kindaid.
Kui kevadel tänu Pelgulinna Peenvillaste algatusele siiski Saarast Kihelkonna kinnaste kudumiskomplekt tellitud sai, venitasin kudumise alustamisega ikka päris pikalt. Sõrmkindad tundusid nii keerulised teha. Aga tehtud nad said ja polnudki midagi kaelamurdvat. Anu Pingi koostatud juhend komplekti juures oli super hästi kirjutatud. Ainus küsimus tekkis sõrmede nimetuste juures. Seal on vist miskit natukene nihu läinud, sest nimetissõrm peaks olema ikka pöidlast järgmine, mitte väikese sõrme kõrval. Ja kuna tean, et mu kudumistihedus pole kõige parem, kasutasin igaksjuhuks nr 1,25 vardaid (komplektis nr.1,5 vardad). Aga muus osas super võimalus - komplektis kaasas lõngad, vardad, juhend. Jääb üle ainult kududa.
Miks Kihelkonna? Esiteks tundus ühevärviliselt kudumine turvalisem ja teiseks oli ema Kihelkonnast pärit. Ja see väljakutse tundus nii äge, et praegu on varrastel juba järgmised sõrmikud.
Pildid tehtud jaanipäeval Aegviidus.
