Kihelkonna sõrmikud

Sellisel suvel nagu tänavune on olnud, ei tee paha kui soojad sõrmikud hommikul igaksjuhuks kaasa haarata on :)

Nii uskumatu kui see pole- ma ei ole senini kindaid kudunud. Kunagi põhikooli ajal kootud naljakad rohelise kalasabamustrilised labakindad ei lähe arvesse, sest need said tänu kahevärvilisele koele  nii kitsad, et kätte ei mahtunud. Kõike muud palun väga- sokid, sallid, rätikud, kampsunid, aga mitte ainult kindaid. 
Kui kevadel tänu Pelgulinna Peenvillaste algatusele siiski Saarast Kihelkonna kinnaste  kudumiskomplekt tellitud sai, venitasin kudumise alustamisega ikka päris pikalt. Sõrmkindad tundusid nii keerulised teha.  Aga tehtud nad said ja polnudki midagi kaelamurdvat. Anu Pingi koostatud juhend komplekti juures oli super hästi kirjutatud. Ainus küsimus tekkis sõrmede nimetuste juures. Seal on vist miskit natukene nihu läinud, sest nimetissõrm peaks olema ikka pöidlast järgmine, mitte väikese sõrme kõrval. Ja kuna tean, et mu kudumistihedus pole kõige parem, kasutasin igaksjuhuks nr 1,25 vardaid (komplektis nr.1,5 vardad).  Aga muus osas super võimalus - komplektis kaasas lõngad, vardad, juhend. Jääb üle ainult kududa.
 Miks Kihelkonna? Esiteks tundus ühevärviliselt kudumine turvalisem ja teiseks oli ema Kihelkonnast pärit. Ja see väljakutse tundus nii äge, et praegu on varrastel juba järgmised sõrmikud.
Pildid tehtud jaanipäeval Aegviidus. 

 

Heegeldatud mänguloomi

Üle mitme aasta tuli vajadus taas heegeldada mänguloomi. Ja sellised nad siis said. Hiir, karu, kaksikud ja sebra tehtud Lilleliisi õpetuste järgi.  Koer tehtud oma pea järgi nii nagu parasjagu kujunes.  Jänes ja väike karu olid varasemalt jäänud mingil põhjusel pooleli projektideks. Kuna väikse karu jaoks oli tarvis leida sobivas toonis lõnga lisaks, pidin võtma ette poeretke Karnaluksi. Ja kas ma suutsin sealt tulla välja ainult ühe toki vajalikku värvi lõngaga? Loomulikult mitte. Ikka terve kotitäis tuli minuga kaasa. 

Kõik mänguasjad heegeldatud puuvillasest lõngast. Kuna loomakesed läksid kibekiirelt uute omanikeni, siis nende pikkuseid polnud aega mõõtma hakata. Jäävad vaid sellised kiirelt tehtud pildid.

Baleriin Hiireke

Veidi tusane ja kurvameelne Karu

Kaksikud

Jänes ja väikene Karuke

Uudishimulik Kutsikas

Sebrake

 

Kirivööd

Aasta alguses said muretsetud endale Sujurist vööteljed ning seniste oskuste juurde lisandus veel üks- kirivöö kudumine. Ei olnudki nii keeruline, kui esiotsa tundus. Tuli vaid kudumise loogikast aru saada. Aitäh, Triin, õpetuste eest! 

Esimesena sai kootud Ambla vöö. Laius 3,5 cm, pikkus 315 cm. Lõimeks pleegitatud linane ja kirjalõngaks Saara kolmekordne kirivöö lõng. Koelõngaks linane niit.

Ja kohe kui esimene vöö telgedelt maha sai, tuli alustada uuega. Ja ikka poole laiemaga! Mustri valikul lähtusin sedapuhku lihtsalt meeldimisest, mingit seost mul Läänemaa ja Kirblaga pole. Vöö lõimeks taaskord pleegitatud linane ja Saara kolmekordne kirivöö lõng, koelõngaks naturaalne valge puuvillane lõng. Laiust valmis vööl 7 cm, pikkust 330 cm.

Ja et sellega suur vöökudumise tuhin polnud veel lõppenud, tekkis idee kududa raamatukogus toimuva Põhja-Tallinna lasteaedade lugemisväljakutses Meie Loeme! osalevatele õpetajatele tänutäheks järjehoidjad. Koemustriks sai valitud Järvamaa Peetri vöö, kuid pisut teiste värvidega. Järjehoidja keskele tähtede kudumiseks mustri väljanuputamine nõudis pisut aega, kuid lõpptulemusega võis igati rahule jääda. Kootud sai 2,5 teljetäit, kokku 32 järjehioidjat. Neist igaühe pikkus umbes 18 cm. Materjaliks Saara vöölõng 6/2 ja pleegitatud linane, pooltel koelõngaks linane, teisel osal puuvillane lõng.  

Fotosessioon Kõrvemaal Suursoos. Soos tehtud piltide autor Laura.

 Kirbla kirivöö

                                                                             

Esimesed ebaõnnestunud järjehoidja katsetused ...  

...ja siin siis valminud järjehoidjad koos.

 

Sokimaania

Siin siis väike ülevaade talvel kootud sokkidest. Novembris toimus raamatukogus kaks õpituba, kus oli võimalik Elly Karjami juhendamisel õppida Kihnu poolsuka kudumist. Aega võttis, aga asja sai. Kusjuures tuleb mainida, et kõik osalejad said oma sokid edukalt valmis kootud ja veebruaris oli võimalik neid ka raamatukogus näitusel näha. 

Ja sissejuhatuseks uutele oskustele (kirivöö kudumine) sai proovitud ka vöömustrite sokkidesse kudumist. Sokke pole kunagi liiga palju. 

Pitsilistest on hetkel vahepaus. Ehk suvepoole saab taas mõned varrastele võetud. Siis kui eelmistest mõned omale uued omanikud leidnud on.